Váhnemiid bagadus

Sátnelistu

Givssidanáššis deaivvat jođánit giela maid it goassege leat bivdán oahppat. Dás leat deaŧaleamos sánit čilgejuvvon — vai dii sáhttibehtet deaivvadit skuvllain ja eiseválddiiguin dásseárvosaččat.

Aktivitetsplikten (doaibmangeatnegasvuohta)
Skuvlla láhkanannejuvvon geatnegasvuohta čuovvut mielde, seaguhit iežas, dieđihit, guorahallat ja bidjat johtui doaibmabijuid go mánás ii leat oadjebas ja buorre skuvlabiras (oahpahusláhka § 12-4). Geatnegasvuohta álggahuvvo go skuvla oažžu eahpádusa dahje dieđu ahte mánás ii leat oadjebas — ovdamearkka dihte go dii dieđihehpet.
Aktivitetsplan (doaibmaplána)
Čálalaš plána maid skuvla galgá ráhkadit go doaibmabijut biddjojuvvojit johtui skuvlabirasáššis: makkár doaibmabijut, goas dat čađahuvvojit, gii lea ovddasvástideaddji, ja goas dat galget árvvoštallojuvvot. Bivdde álo plána čálalaččat.
Skuvlabirasášši (skolemiljøsak, «9A-ášši»)
Formálalaš ášši máná vuoigatvuođa birra oadjebas ja buorre skuvlabirrasii. Máŋggas dadjet ain «9A-ášši» boares oahpahuslága kapihttala mielde; 2024 lága njuolggadusat leat kapihttalis 12.
Stáhtahálddašeaddji (Statsforvalteren)
Stáhta ovddasteaddji fylkkas ja eiseváldi mii hálddaša skuvlabirasáššiid (ovdal gohčoduvvon Fylkesmannen). Jos skuvla ii deavdde aktivitetsplikta, sáhttibehtet dieđihit ášši dohko vahku maŋŋel go skuvla oaččui dieđu (§ 12-6).
Enkeltvedtak (ovttaskas mearrádus)
Formálalaš mearrádus almmolaš eiseválddis mii guoská ovtta dihto olbmui, ja mas lea váidinvuoigatvuohta. Stáhtahálddašeaddji mearrádus skuvlabirasáššis lea enkeltvedtak.
Garrasit dieđihangeatnegasvuohta (skjerpet plikt til å melde fra)
Go lea eahpádus ahte skuvlla bargi loavkida máná, gustojit garraseappot njuolggadusat: rektorii galgá dieđihuvvot dakkaviđe, ja skoleeier galgá váldojuvvot mielde (§ 12-5).
Skoleeier (skuvlaeaiggát)
Dat gii eaiggáduššá ja geas lea bajimuš ovddasvástádus skuvllas — suohkan mánáid- ja nuoraidskuvllaide, fylkkasuohkan joatkkaskuvllaide, stivra priváhtaskuvllaide.
FAU (vánhenráđi bargolávdegoddi)
Foreldrerådets arbeidsutvalg — vánhemiid válljejuvvon orgána skuvllas. Vejolaš oktavuohtaguoibmi go galgá váldit ovdan birasváttisvuođaid luohkás dahje ceahkis.
PPT (pedagogalaš-psykologalaš bálvalus)
Pedagogisk-psykologisk tjeneste — suohkana ráđđeaddi bálvalus mánáide geat dárbbašit heiveheami. Sáhttá váldojuvvot mielde áššiide gos givssideapmi váikkuha oahppama ja skuvlavázzima.
BUP (mánáid- ja nuoraidpsykiátralaš poliklinihkka)
Barne- og ungdomspsykiatrisk poliklinikk — spesialistadearvvašvuođabálvalus mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuhtii. Fástadoavttir sáhttá sáddet viidáseappot jos divššu dárbbašuvvo.
Konfliktrådet
Stáhtalaš soabahanortnet mii sáhttá gieđahallat váidojuvvon áššiid. Fuomáš erohusa riiddu (dássásašvuohta) ja givssideami (eahpedássedeaddu) gaskkas ovdal go miehtabehtet soabahussii.
Hospitering (gaskaboddosaš skuvlavázzin)
Gaskaboddosaš skuvlavázzin eará skuvllas dan botta go ášši čovdojuvvo — dakkaviđe doaibmabidju mii seailluha vuoigatvuođa ja gullevašvuođa álgovuolggalaš skuvllas.
Tvangsmulkt (bákkolaš sáhkku)
Jotkkolaš sáhkku maid eiseváldi sáhttá bidjat bákkuin ollašuhttit gohččuma — ovdamearkka dihte skoleeierii gii ii čađat gohččojuvvon doaibmabijuid.
Bekymringsmelding (fuolladieđáhus)
Dieđáhus mánáidsuodjalussii go lea fuolla máná fuolahandili birra. Givssidanáššiin gos mánná dollojuvvo ruovttus, berre eretorrun duođaštuvvot doavtterduođaštusain vai eastada boasttuipmárdusaid.