Čoahkkima čađaheapmi
Dás leat rávvagat mo eastadit dábálaš gahččansajiid, ja mo čađahit buori čoahkkima skuvllain:
Mihttu Čoahkkima ráhkkaneapmi ja čađaheapmi
Ovttasbargu bearrašis Jos leat guokte fuolaheaddji, de lea mávssolaš jos sáhttibeahtti ovttasbargat. Ráhkkanehket čoahkkimii ovttas, ja mannet čoahkkimii oktasaš plánain.
Ráhkkan čoahkkimii Ráhkat áššelistu. Čále ovdagihtii maid galgá váldit ovdan ja makkár čuovvoleami háliidat. Jos lehpet guovttis, sáhttibeahtti šiehttat gii dadjá maid, vai orrubeahtti ovttamielalažžan čoahkkimis. Ráhkat ákkaid ovdagihtii. Hárjehala leat čielggas, ja seammás áššálaš ja ráfálaš. Dat lasiha vejolašvuođa ahte du váldet duođas ja ahte doaibmabijut álggahuvvojit.
Garvve moaráhuvvamis Ale goassege leat áššemeahttun dahje áitilis. Dat sáhttá geahnohuhttit iežat ášši ja adnojuvvot bearraša vuostá. Hárjehala áinnas dadjat jitnosit ovdagihtii daid áššiid mat leat dovdduid dáfus váttisat.
Duođaš givssideami Duođaš givssideami nu bienalaččat ja áššálaččat go vejolaš. Váldde mielde duođaštusaid givssideamis. Váldde mielde virggálaš givssidanmeroštusa. Mana čađa daid loavkidemiid maid mánná lea vásihan, ja oaččo skuvlla dohkkehit ahte dát lea givssideapmi. Oaččo dan dovddasteami referáhtii (dárogillii referat, čoahkkinbeavdegirji).
Árvvoštala báddet čoahkkima Dus lea vuoigatvuohta báddet čoahkkimiid main ieš oasálasttát. Geahččal oažžut rabas bádden. Fuolaheaddji berre oahpásmuvvat telefovnna báddendoibmii ovdagihtii, vai bádden álggahuvvo jođánit ja álkit.
Jos báddet čiegusit, sáhtát álggahit báddema ovdal go manat čoahkkimii, ja diktit telefovnna leat álkit olahahtti veaskkus dahje lummes.
Geahča sierra kapihttala báddema birra.
Fuolat čuovvoleamis Sihke skuvla ja fuolaheaddjit atnet dávjá váivves go givssideapmi váldojuvvo ovdan, ja háliidit ahte váttisvuohta manná fargga badjel. Givssideapmi ovdána heajos láhttemin guhkit áiggi badjel, ja hui hárve addá okta ságastallan bistevaš čovdosa. Ollugat movttáskit čoahkkimis skuvllain, muhto seamma ollu behtohallet go ollu mii lohpiduvvui čoahkkimis ii dáhpáhuva maŋŋá. Lea deaŧalaš šiehttat konkrehta čuovvoleami dihto doaibmabijuin. Oaččo dieđu goas ášši lea váldojuvvon ovdan daid mánáid bearrašiiguin geat givssidit. Doalat dávjá čoahkkimiid/ságastallamiid doaibmabidjoáigodagas, ja joatkke dassážii go váttisvuohta lea leamaš čovdojuvvon guhkit áiggi. Áinnas 2-3 mánu maŋŋá go váttisvuohta divvojuvvui. Leage gierdavaš ja bissovaš, vai olahat bistevaš rievdadusaid.
Šiehta konkrehta doaibmabijuid konkrehta beivviiguin ja konkrehta čuovvolemiin, ovdal go čoahkkin loahpahuvvo.
Referat Čielggat čoahkkimis njuolga mii galgá čuožžut referáhtas. Váldde mielde skuvlla dovddasteami givssidanváttisvuođas. Váldde mielde konkrehta doaibmabijuid, čuovvolemiin ja konkrehta beivviiguin.