Jietnabáddejeaddji geavaheapmi
Dát lea áigeguovdilis fáddá máŋggaide. Bádden sáhttá leat mávssolaš duođaštus, muhto lea go lohpi jietnabáddet? Mo lea čiegus báddemiiguin? Don sáhtát báddet dihto eavttuid vuolde — čuovo dáid njuolggadusaid.
Lea garrasit gildojuvvon báddet ságastallamiid main ieš ii searvva. Go guoská ságastallamiidda skuvllain givssidanáššiin, main ieš searvá, de lea lohpi báddet.
Mo báddet?
Lea álki báddet dábálaš smárttatelefovnnain. Čoahkkima álggus sáhttá ovdamearkka dihte muitalit ahte sutnje lea ávžžuhuvvon báddet duođaštusa dihte. Bearaš sáhttá áinnas čujuhit dasa ahte sii leat ožžon rávvaga dán bagadusas báddet rabasit.
Rabas bádden
Skuvlla bargit ja earát geat searvet prosessii sáhttet suhttat go dii háliidehpet báddet, muhto jos ii leat mihkkege čiegadan dihte, de ii galggaše rabas bádden leat váttisvuohtan. Journalisttat ovdamearkka dihte geavahit báddema dábálaččat. Bádden lea dehálaš oassi duođaštusas, earenoamážit jos šaddá váiddaášši, dahje jos šaddá dárbu mávssáhussii dahje buhtadussii (oppreisning dahje erstatning) givssideami maŋŋásaš vahágiid geažil.
Jos bádden lea vuogas, de sáhttá bidjat telefovnna oinnolaččat beavdái ja álggahit báddema. Fuolat ahte báddemis boahtá ovdan ahte oassálastit dihtet ja dohkkehit ahte báddejuvvo.
Čiegus bádden
Lea lohpi báddet čiegusit go ieš searvá ságastallamii. Leat máŋga ášši maid berre váldit vuhtii go árvvoštallá čiegus dahje rabas báddema:
-
Vaikke čiegus bádden lea lobálaš, de máŋggat oaivvildit ahte dat ii leat ehtalaččat riekta.
-
Rabas báddemis sáhttá leat eastadeaddji váikkuhus: ovdamearkka dihte dávista čoahkkingirji dávjá buorebut čoahkkimii, ášši unnideapmi sáhttá geahppánit ja čoahkkin sáhttá šaddat eanet doaibmaguovddášlaš. Dáid vejolaš ovdduid ii oaččo čiegus báddemiin.
-
Rabas bádden čájeha ahte dilli váldojuvvo duođas. Jos bearaš čujuha dasa ahte sii dahket dán min rávvaga mielde, de sii čájehit ahte leat guorahallan rivttiideaset. Dat sáhttá váikkuhit ahte skuvla váldá bearraša eanet duođas.
-
Báddema sáhttá váldonjuolggadusa mielde geavahit duođaštussan duopmostuolus, maiddái jos bádden lea dahkkojuvvon almmá dieđiheami haga. Go guoská váidagii Stáhtahálddašeaddjái (Statsforvalteren) dahje gildii, de eai leat nu garra gáibádusat duođaštusaide go duopmostuolus. Mii diehtit dattetge ahte journalisttat ja stáhtahálddašeaddji kantuvrrat leat hilgon čiegus báddemiid duođaštussan.
-
Mii diehtit ahte skuvllat leat biehttalan čađaheames čoahkkima jos báddejuvvo. Jos skuvla vuosttilda rabas báddema ja dáhpáhuvvá láhkarihkkun, de sáhttá molssaeaktun leat báddet čiegusit, dan eavttuin ahte ieš searvá čoahkkimii. Čiegus báddemat sáhttet heivet duođaštit fápmoboasttugeavaheami ja áitagiid.