Galgá go bágget máná skuvlii?
Givssideapmi sáhttá dagahit skolevegringa (go mánná ii nagot vuolgit skuvlii). Galgá go bágget máná vázzit skuvlla gos son givssiduvvo? Vástádus lea ii. Máná dearvvašvuohta ferte álo mannat ovddemussii. Mis ii leat skuvlageatnegasvuohta, muhto mis lea oahpahusgeatnegasvuohta. Hui unnán olbmot sáhttet addit mánnái ruovttuoahpahusa, ja danne mearkkaša oahpahusgeatnegasvuohta geavatlaččat dávjá skuvlageatnegasvuođa. Jos mánná ii oaččo lága mielde gáibiduvvon oahpahusa, de lea dehálaš ohcat fágalaš veahki:
-
Barga aktiivvalaččat vai mánná oažžu ollašuhttojuvvot iežas rievtti oadjebas skuvlavázzimii, vai mánná nu johtilit go vejolaš beassá ollašuhttit iežas oahpahusgeatnegasvuođa.
-
Oza hospiterema (geahččalanáigodaga) eará skuvllas jos mánná ii berre/hálit vázzit skuvlla givssideami geažil.
-
Háhka legeerklæringa (doaktára duođaštusa) jos oahpahusgeatnegasvuohta ii sáhte ollašuhttojuvvot givssideami geažil. Hála fastlegain (bistevaš doaktáriin) vejolaš dikšuma, dikšofálaldagaid dieđuid dahje spesialistii sáddema birra.
-
Hála vejolaččat BUP:ain (mánáid ja nuoraid psykiatriija poliklinihkka) oažžun dihte dikšofálaldaga ja eastadeaddji veahki.
Mii diehtit ahte bearrašat geat dollet máná ruovttus skuvllas givssideami geažil, sáhttet almmuhuvvot mánáidsuodjalussii (barnevernet). Geahča sierra oasi
Lea dehálaš ahte ii dola máná ruovttus vai “ráŋggášta skuvlla”, mis ferte álo leat máná buoremus ulbmilin. Jos mánná massá oahpahusa ja báhcá fágalaččat maŋás, de dat šaddá lassenoađđin mánnái. Lea unnán sivva jáhkkit ahte skuvla vásiha máná oahpahusmassima “ráŋggáštussan”, earenoamážit jos sii leat unnán mielas oaidnit givssidanváttisvuođaid ja bidjat johtui heivvolaš doaibmabijuid.