Go mánná ii hálit skuvlii
Go mánná ii nagot skuvlii, de dat ii leat vuosttaldeapmi — dat lea signála mii galgá váldojuvvot duođas. Seammás it galgga dárbbašit ballat bekymringsmeldingain (fuolaalmmuhusain) danne go suodjalat iežat máná. Ná dagat dan čorgadit.
Skolevegring (go mánná ii nagot vuolgit skuvlii) lea dábálaš ja lunddolaš boađus givssideamis. Norggas mis lea oahpahusgeatnegasvuohta, ii skuvlageatnegasvuohta. Jos mánná dollojuvvo ruovttus almmá ahte oahpahusgeatnegasvuohta ollašuhttojuvvo, de dat sáhttá geavahuvvot bearraša vuostá, ovdamearkka dihte nu ahte skuvla sádde bekymringsmeldinga (fuolaalmmuhusa) mánáidsuodjalussii (barnevernet).
Galgá go dalle álo bágget máná skuvlii? Vástádus lea ii. Mánát geat givssiduvvojit sáhttet leat duođalaš dearvvašvuođaváras, ja máná vásáhus ferte váldojuvvot duođas. Mánná sáhttá oažžut oahpahusa almmá skuvllas leahkima haga, ja dasto ferte bargat buori ja jođánis máhcaheami ala skuvlii.
Oaččo sykemelding
Jos mánná dollojuvvo ruovttus iige oaččo oahpahusa, de mii ávžžuhit váldit oktavuođa fastlegain (bistevaš doaktáriin) oažžun dihte “sykemeldinga” (buohccindieđáhusa) mii duođašta ahte mánná lea ruovttus dearvvašvuhtii váralaš skuvlabirrasa geažil. Dat sáhttá leat veahkaválddálašvuohta, áitagat, oktonasvuohta dahje eará váttisvuođat luohkkábirrasis.
Lea oppalaččat positiivvalaš váldit fastlega mielde go mánát givssiduvvojit; mii dovdat máŋga ášši main doavttir lea šaddan bures veahkkin oadjudit máná.
Ovttasbargu skuvllain oahpahusa ja máhcaheami birra
Go lea čielggas ahte mánná ii hálit - dahje ii berre - vuolgit skuvlii, de lea dehálaš gulahallat skuvllain oažžun dihte ruovttuoahpahusa. Oahpaheaddjit sáhttet boahtit máná ruoktot.
Ráhkat dasto ovttasbarggu vai mánná dađistaga máhccá luohkkádillái.
Máhcaheapmi eaktuda dieđusge ahte skuvla lea čoavdán birasváttisvuođaid mat dagahedje skolevegringa.
Doaibmabijut geahppaset skolevegringa oktavuođas
Geahppaset skolevegringa oktavuođas sáhttá árvvoštallat dáid rávvagiid:
-
Čoavdde loavkideamiid maid mánná lea vásihan. Jos ovdamearkka dihte lea givssideapmi skuvlabusses, de sáhttá organiseret fávdnema, sierra mátkeáiggiid, rávisolbmo searvin, ahte ieš viežžá máná ja/dahje sierra sáhtu. Veahkaválddálašvuođa ja áitagiid oktavuođas sáhttá skuvla bidjat iežas bargiid čuovvut ohppiid geat láhttejit garrasit, ja nu suodjalit máná. Sáhttá gáibidit ahte oahppit geat givssidit sirdojuvvojit. Dát leat dušše ovdamearkkat; skuvllas lea ovddasvástádus gávdnat heivvolaš gaskaomiid oadjudit máná.
-
Fuolaheaddjin sáhtát leat mielde skuvllas ráddjejuvvon áigodagas oadjudan dihte máná. Šiehtat dán skuvllain. Jos oainnát loavkideaddji láhttema, de dieđihat skuvlla bargiide vai sii sáhttet seaguhit iežaset áššái.
-
Rávisolmmoš, nugo váhnen dahje áhkku ja áddjá, sáhttá leat oadjebasvuođaventiilan dainna lágiin ahte son lea olámuttus ja sáhttá viežžat máná oanehis dieđihemiin. Šiehtat mánáin ahte son sáhttá riŋget goas beare, vaikko makkár siva dihte, ja ahte son viežžojuvvo dallánaga.
-
Divtte máná váldit mobiiltelefovnnas mielde skuvlii.
-
Sádde dieđáhusa skuvlii ahte mánná váldá mobiiltelefovnna mielde ja galgá beassat atnit dan vai sáhttá riŋget veahki. Čilge givssidandili ja skolevegringa, ja mo telefovdna galgá leat oadjebasvuođafierbmin vai mánná jođánit beassá eret dilis mii dovdo áitin. Ulbmil lea oadjudit máná, ja ahte mánná máhccá skuvlii vai oahpahusgeatnegasvuohta ollašuhttojuvvo.
-
Bivdde ahte skuvla ii váldde telefovnna eret mánás jos šaddet váttisvuođat geavaheamis, muhto ahte sii váldet vejolaš váttisvuođaid ovdan fuolaheddjiiguin.
-
Šiehtat mobiilageavaheami mánáin. Telefovnna sáhttá bidjat jaskadin diimmuid áigge vai dat ii muosehuhte oahpahusa. Jos eará mánát eai beasa geavahit mobiiltelefovnnaideaset skuvllas, de lea dehálaš ahte mánná ii geavat telefovnna dakkárii mii ii leat lohpi earáide. Telefovdna lea mielde vai jođánit oažžu veahki.
-
Jos mánná riŋge almmá ahte rávisolbmuid mielas lea kritihkalaš dilli, de sáhttá leat jierpmálaš ii moaitit máná. Ballu bissu dávjá vaikko loavkideamit leat unnon dahje nohkan. Go mánná dovdá ahte veahkki lea dušše ovtta boalu duohken, de sáhttá son oažžut dárbbašlaš oadjebasvuođa joatkit skuvlavázzima.