Ođđa! Bisset digitála givssideami
Digitála givssideapmi lea stuorra ja lassáneaddji váttisvuohta. Ovdal sáhtte mánát geat vásihedje givssideami oažžut ráfi ruovttus. Odne sáhttet mánát geain lea mobiiltelefovdna vásihit loavkidemiid buot báikkiin, measta birra jándora. Digitála givssideapmi lea eanas oassái čoavdemeahttun váttisvuohta, muhto gávdnojit muhtin njuolggadusat ja gaskaoamit.
Geas lea ovddasvástádus?
Lea go skuvllas ovddasvástádus givssideamis mii dáhpáhuvvá Facebookas máná astoáiggis? Skuvlla bargit sáhttet oaidnit dan eahpegovttolažžan ja váttis čoavdit. Ovddasvástádus ii leat oktageardánis, muhto skuvllas lea dávjá ovddasvástádus. Dutkamušat čájehit ahte digitála givssideapmi lea dávjá viiddideapmi dan givssideamis maid mánná vásiha skuvllas. Jos digitála givssideami vuolggasadji lea sosiála joavkkuin mat leat šaddan skuvllas, de lea skuvllas ovddasvástádus bissehit dan.
Maid sáhttá skuvla dahkat?
Skuvllas leat ollu resurssat geavahusas bissehit givssideami, ja dat guoská maiddái digitála givssideapmái. Sii sáhttet guorahallat Oahpahusdirektoráhtas (Utdanningsdirektoratet), Stáhtahálddašeaddjis (Statsforvalteren) ja sin luhtte geat fállet dohkkehuvvon givssidanprográmmaid. Mii háliidit liikká namuhit muhtin ávkkálaš doaibmabijuid.
Go digitála givssideapmi čuožžila, de sáhttá skuvla geavahit vejolašvuođa lasihit gelbbolašvuođa sihke ohppiid, bargiid ja fuolaheddjiid gaskkas. Mii ávžžuhit skuvlaprográmma Bruk Hue, mii gaskkusta ohppiide ovddasvástádusa ja riskkaid mat čuvvot digitála givssideami. (Kampánja boares neahttasiidu lea heaittihuvvon; prográmma jođihuvvo Telenora bokte — skuvla sáhttá ohcat «Bruk Hue» oažžun dihte gustovaš fálaldaga.) Buorit resurssat gávdnojit maiddái Medietilsynet ásahusas.
Máŋga oahppi eai dieđe man bávččas digitála givssideapmi sáhttá leat, dahje makkár ráŋggáštusovddasvástádus das sáhttá čuovvut. Máŋga fuolaheaddji dihtet unnán mánáid digitála reaidduid geavaheamis.
Ovttaskas áššiin sáhttá skuvla ovttasbargat politiijain. Digitála givssideapmi lea ráŋggáštahtti ja dat váldojuvvo duođas máŋgga politiijadoaimmahagas. Givssideapmi guođđá dávjá digitála luottaid. Vai sáhttá gávnnahit gos “anonyma givssideapmi” boahtá, de ferte áššis dahkat politiijaváidalusa.
Maid sáhttá bearaš dahkat?
Jos mánná vásiha digitála givssideami, de mánná dárbbaša veahki. Oahpásmuva áinnas dasa maid dat mielddisbuktá; geahča resurssaid maid Læringsmiljøsenteret UiS:s ja Medietilsynet fállet. Jos lea dárbu váldit eret govaid dahje sisdoalu neahtas, de veahkeha slettmeg.no nuvttá.
Geahččal oažžut ovttasbarggu skuvllain. Leat go eanet mánát vásihan seamma? Sáhttá go čoavdit váttisvuođa skuvlabirasváttisvuohtan ja nu garvit gáržžes dili skuvllain? Dat lea dávjá buoret čoavddus bearrašii ja mánnái.
Jos mánná ja bearaš eaba oaččo veahki, de sáhttá almmuhit ášši politiijai. Máŋggas váldet digitála givssideami duođas. Maiddái media sáhttá beroštit digitála givssideamis.
Loga eanet dás: Juridihkalaš gaskaoamit ja Media geavaheapmi.
Galgá go gieldit mobiilla skuvllas?
Máŋga skuvlla leat válljen gieldit mobiiltelefovnna skuvlaáiggis. Jos gieldá mobiilla skuvllas, de dat ii eastat mánáid digitála givssideami astoáiggis.
Interneahtta ja digitála reaiddut leat dehálaččat mánáid gulahallamii ja oahppamii. Mii eat leat sihkkarat lea go rivttes strategiija gieldit mobiilla. Mii Foreningen Mobbing i Skolen searvvis eat leat dattetge dahkan virggálaš oaivila dán birra.