Bures boahtin Váhnemiid bagadussii
Dán bagadusa lea Foreningen Mobbing i Skolen (Fomis) čállán dutnje gii háliidat dieđuid das mo sáhtát bargat bissehan dihte mánáid givssideami skuvllas. Mii leat idealalaš, politihkalaččat bealátkeahtes, demokráhtalaš ja riikaviidosaš searvi mii veahkeha bearrašiid givssidanáššiin. Mii bargat aktiivvalaččat politihkalaččat vai givssideapmi mearkkašahtti ja bistevaččat unnu.
Min eaktodáhtolaš barggu bokte leat mii ožžon viiddis vásáhusa givssidanáššiiguin. Mii diehtit man lossat dat sáhttá leat ja mo sáhttá veahkehit máná viidáseappot. Mii háliidit juogadit min vásáhusaid duinna, vai don leat buorebut ráhkkanan go deaivvadat skuvllain.
Dát bagadus ii livčče leamaš vejolaš min doarjjaaddiid haga
Stuorra giitu Akershus Fylkeskommune:ii
Stuorra giitu min sponsorii NettSkred mii lea ovddidan dán bagadusa.
NettSkred ovddida ođđaáigásaš neahttasiidduid ja appaid, ja sis lea sierra máhttu sihkkarvuođa birra. Čujut Váhnemiid bagadussii ja oaččut 15% vuolideami!
Min rávvagat geavahuvvojit iežat ovddasvástádusain
Mii leat váhnemat, nugo don, eatge leat fágaolbmot dahje áššedovdit. Dát bagadus lea boađus máŋgga jagi vásáhusas givssidanáššiiguin, muhto don leat gii buoremusat dovddat iežat máná ja gii dahká buoremus mearrádusaid. Maid don válljet dahkat, lea du ovddasvástádus. Don dovddat iežat máná buoremusat, ja fertet ieš árvvoštallat heivejit go rávvagat didjiide. Givssideapmi sáhttá leat duođalaš dearvvašvuođavárra — jos máná dearvvašvuohta lea várus, de fertet ohcat fágalaš veahki.
Mii dahká dán bagadusa earáláganin?
Gávdnojit ollu rávvagat givssideami vuostá, muhto unnán dain bohtet bearraša beales. Mii leat váhnemiid jietna. Mii diehtit man okto sáhttá leat, jos skuvla ii váldde váttisvuođaid ovdan. Berrešii leat álki sihkkarastit mánnái oadjebas ja buorre skuvlavázzima, muhto baicca sáhttá vásihit vuosttaldeami sihke skuvllas, gielddas ja lagašbirrasis. Mo sáhttá bargat vai dan garvá? Mo sáhttá bargat vai dan vuoitá? Vejolaš čovdosiid gávnnat dán bagadusas.
Jeara álo; - buorrána go máná dilli?
Lea álki jurddašit ahte buot maid mii dahkat lea máná buorrin. Unnán áššit sáhttet leat lossadeappot go oaidnit ahte mánná gillá, earenoamážit jos ii veahket dieđihit. Muhtin dilálašvuođain sáhttá dilli šaddat vearrát maŋŋá go lea dieđihan skuvlii. Dalle lea lunddolaš suhttat ja ohcat vuoiggalašvuođa. Ovdal go doaimmat, mii bivdit du jearrat gažaldaga; - veahkeha go dat maid dál dagan dasa ahte máná dilli buorrána?
Vuosttaš vuoruhus lea gádjut máná givssidandilis. Dasto sáhttá geahččalit buoridit vuogádagaid, jos dan háliida.
Mii ávžžuhit lohkat olles bagadusa
Sáhttá ádjánit čoavdit givssidandili. Mii ávžžuhit ráhkadit plána mas leat iešguđetlágan gaskaoamit. Jos plána A ii doaimma, de mana viidáseappot plána B:ii, ja muhtin doaibmabijut doibmet bures ovttas. Danne mii ávžžuhit lohkat bagadusa čađa, vai don dovddat iešguđetlágan gaskaomiid mat leat du geavahusas.
Barga áššiin dassážii go oainnát ahte mánná lea rivttes luottas. Čuovo áššis ja geahča ahte ođđa luodda bistá. Veahkehit máná eret dilis gos iešdorvu suddá dego muohta sáttoduoddaris, gitta dassážii go oainnát máná njulget sealggi ja mannat máilbmái ustibiiguin ja ođđa iešdorvvuin — dat lea skeaŋka man veardásaš ii gávdno.
Buorre lohkan ja lihkku!
Loga: Mii lea givssideapmi?