Dehálaš skuvlamolsuma oktavuođas
Sádde váidaga ovdal skuvlamolsuma
Máŋga bearraša sirdet máná jođánit eará skuvlii givssidanáššiin. Dat sáhttá dávjá leat buorre čoavddus, muhto bearaš berre goitge sáddet váidaga Stáhtahálddašeaddjái (Statsforvalteren) ovdal sirdima. Jos mánná molsu skuvlla givssideami dihte, de galgá váidalanvuoigatvuohta bisuhuvvot, muhto mii diehtit ahte Stáhtahálddašeaddji sáhttá hilgut áššiid jos ášši guoská eará skuvlii go dan skuvlii gos mánná vázzá dalle go váidda sáddejuvvo.
Hospiteret eará skuvllas
Jos dárbbašuvvojit dakkaviđe doaibmabijut vai mánná oažžu oadjebas dili, muhto ii hálit molsut skuvlla, de sáhttá bivdit ahte mánná hospitere eará skuvllas (hospitering — gaskaboddosaččat leat oahppin eará skuvllas), dan botta go ášši meannuduvvo ja heivvolaš doaibmabijut álggahuvvojit. Hospiterema oktavuođas bisuha váidalanvuoigatvuođa. Muital áinnas dán birra váidagis Stáhtahálddašeaddjái.
Árvvoštala váidalit vaikko molsutge skuvlla
Jos molsu skuvlla givssideami dihte iige hálit sirdit máná ruovttoluotta, de sáhttá goitge leat jierpmálaš váidalit Stáhtahálddašeaddjái, danne go:
-
Váidda duođašta givssidanváttisvuođa. Go mánná galgá ođđa skuvlii, nugo nuoraidskuvlii dahje joatkkaskuvlii (VGS), de sáhttá deaividit daid oahppiid geaid luhtte son dihtomielalaččat sirdojuvvui eret. Seamma guoská jos skuvllat ovttastahttojuvvojit dahje jos mánná eará sivaid dihte boahtá seamma oahppijovkui. Mii leat máŋgii oaidnán ahte mánát geat leat ovdánan olu maŋŋá go bohte eret negatiiva birrasis, máhccet garrasit maŋos go deaivvadit oahppiiguin geat leat loavkidan sin. Váidda sáhttá šaddat dehálaš duođaštussan eastadit ahte mánát bidjojuvvojit seamma jovkui mánáiguin geat leat givssidan.
-
Ođđa skuvla ii álo čoavdde váttisvuođa. Gulahusat ja stigma sáhttet leat leavvan, nu ahte givssideapmi joatkašuvvá ođđa skuvllas. Ođđa skuvla lea dávjá guhkkelis eret, guhkes mátkkiin, amas birrasiin, luohkkáustibiid haga lagasbirrasis jna. Praktihkalaš hástalusat sáhttet dagahit ahte háliida molsut ruovttoluotta. Danne lea dehálaš ahte skuvla bargá birasváttisvuođaiguin, vai mánná sáhttá sirdit ruovttoluotta. Váidda sáhttá šaddat dehálaš duođaštussan eastadit ahte mánná biddjojuvvo seamma jovkui go mánát geat givssidedje, ja sáhttá oppalaččat váikkuhit ahte máná dárbbut váldojuvvojit duođas, jos mánná máhccá skuvlii.
-
Sirdin ii čoavdde birasváttisvuođa dan skuvllas gos mánná sirdá eret. Váidda sáhttá álggahit dárbbašlaš proseassa čoavdit skuvlla birasváttisvuođaid. Jos mánná gii givssiduvvo sirdá eret, de dávjá eará mánát vásihit seamma maŋŋá go dat oahppi gii lei givssiduvvon lea sirdán. Lea dehálaš ahte skuvla bargá váttisvuođaiguin, oppa oahppijoavkku dihte.