Oza ovttasbarggu eará fuolaheddjiiguin

Vai skuvlla birasváttisvuođat čovdojuvvojit, rávvet mii oažžut áigái ovttasbarggu eará bearrašiiguin. Geahččal oažžut vánhenjoavkku diđolažžan luohkkábirrasa váttisvuođaid birra, vai sáhttibehtet ovttas čoavdit váttisvuođaid. Dat sáhttá maiddái eastadit vejolaš sirrema ja stigmatiserema mánáin geat gillájit givssideami, ja sin bearrašiin.

Go skuvllas lea givssideapmi, de sáhttá dat čujuhit jođihanváttisvuođaide, ja dasa ahte sis váilot strategiijat mo gieđahallat loavkidemiid. Jos nu lea, de sáhttet eará mánát maiddái gillát givssideami. Ságastala vánhemiiguin vai gávnnat geat vásihit luohkkábirrasa negatiivvalažžan. Jeara háliiditgo searvat čoahkkimii skuvllain vai olahit doaibmabijuid mat sáhttet buoridit luohkkábirrasa.

Negatiivvalaš skuvlabiras sáhttá čuohcat máŋgasii luohkás, vaikko sii eai njuolga gillá givssideami. Máŋga fuolaheaddji sáhttet háliidit buoridit skuvlabirrasa, vaikko sin mánát eai njuolga guoskkahuvvo givssideamis. Illá oktage háliida givssideami iežas mánáid skuvllas, ii gillájeaddjin, ii dahkkin ii ge geahččin.

Leage várrogas doahpagiiguin

Ollugat gealdagassii šaddet go gullet sániid nugo givssideapmi, givssideaddji ja givssidangillájeaddji. Vánhemat berošttet buori ovttasbarggus skuvllain ja dávjá geassádit jos dovdet ahte dat lea áitagis. Ságastala láhttema ja skuvlabirrasa birra, iige givssideami birra. Digaštala mo sáhttá buoridit luohkkábirrasa.

Váldde oktavuođa vánhenovddasteddjiiguin geain leat ámmáhat skuvllas

Go leat ožžon áigái ovttasbarggu eará vánhemiiguin, de rávvet mii váldit oktavuođa fuolaheddjiid virggálaš ovddasteddjiiguin skuvllas. Dat sáhttet leat klassekontakter (luohkkáoktavuođaolbmot), SU- (samarbeidsutvalget, skuvlla ovttasbargolávdegoddi) ja FAU-ovddasteaddjit (foreldrerådets arbeidsutvalg, vánhenráđi bargolávdegoddi). Eanaš olbmuin geat váldet eaktodáhtolaš ámmáhiid skuvllas lea duohta sávaldat oažžut buori skuvlabirrasa, ja sii leat rabasat evttohusaide.

Šiehta čoahkkima vánhenovddasteddjiiguin, ja mana čoahkkimii ovttas. Ráhkat áinnas áššelistu ovdagihtii vai dii vánhemat lehpet ovttamielalaččat. Mihttun lea oažžut ovddasteaddji mielde čoahkkimii skuvllain, vai lasihehpet vejolašvuođa ahte skuvla álggaha buriid doaibmabijuid.

Digaštala birasváttisvuođaid ja molssaeaktosaš čovdosiid. Meroštala áinnas konkrehta čoavddusevttohusaid maid sáhttá ovddidit skuvlii. Dás leat muhtin ovdamearkkat:

• Dáhpáhuvvetgo loavkideamit skuvlageainnus? Soaitá mánáid sáhttá juohkit joavkkuide gos mánát vázzet ruoktot iešguđet áiggiin, dahje soaitá vánhemat sáhttet lonuhallat vázzit mánáiguin?

• Dáhpáhuvvetgo loavkideamit friddjabottuin? Sáhttá evttohit doaimmaid, prográmmaid ja bearráigeahčuid mat eastadit váttisvuođaid. Muhtin dilálašvuođain leat fuolaheaddjit veahkehan fávttaiguin friddjabottuin. Gávdnojit prográmmat, nugo Trivselsleder-programmet, mat organiserejit positiivvalaš doaimmaid friddjabottuin.

• Leatgo ohppiid spábbačiekčanjoavkkuid válljemat stuorra friddjabottus šaddan vuollánahtti proseassan gos sii geat eai leat “bivnnuhat” álo válljejuvvojit maŋimužžan? Dan sáhttá álkit čoavdit go juohká fásta joavkkuide.

• Mánát geain lea veahkaválddálaš dahje áitilis láhtten sáhttet oažžut sierra ollesolbmuid geat čuvvot sin skuvlabeaivvi čađa ja eastadit loavkidemiid.

• Jos leat dihto mánát geat loavkidit ja loavkiduvvojit, de sáhttá juohkit sin iešguđet luohkáide, joavkkuide ja áiggiide vai oktavuohta unniduvvo.

• Leago olggušteapmi váttisvuohtan? Vánhenjoavku sáhttá soahpat oktasaš strategiija earret eará riegádanbeivviid hárrái, vai eai ovttaskas oahppit olggušteami vásit dahje vásit ahte ii oktage boađe sin riegádanbeaivái.

• Gávdnojit ollu olggobeale resurssat mat leat áššedovdit luohkkábirrasa buorideamis.

Jos lihkostuvat čohkket vánhemiid ja ovddasteddjiid oktasaš ipmárdussii váttisvuođain, konkrehta čoavddusevttohusaiguin, de lehpet nannoseappot čoahkkimis skuvllain. Dat lasiha vejolašvuođa oažžut áigái rievdadusaid.

Oza áinnas rávvagiid doaibmabijuid birra

Háliiditgo diehtit eanet makkár čovdosiid sáhttá evttohit skuvlii? De sáhttibehtet ohcat rávvagiid:

• Stáhtahálddašeaddji (Statsforvalteren): Sii leat sihke skuvllaid bagadalli ja váidalusorgána givssidanáššiin. Dii sáhttibehtet vánhemin váldit eahpevirggálaš oktavuođa almmá ahte ásahehpet váidalusášši. Čilge áššečuolmmaid ja bivdde rávvagiid.

• Mánáidáittardeaddji (Barneombudet): Sii leat ožžon juolludusaid leat mánáid “advokáhtan” givssidanáššiin ja sis lea gelbbolašvuohta čovdosiid birra.

• Oahpahusdirektoráhtta (Utdanningsdirektoratet): Sis lea geahčastat givssidanprográmmain, fágabirrasiin ja resurssain maid sáhttá dahkat olahahttin skuvlii.

Loga: Ovttasbargu skuvllain